„Opium – neile, kes on Yves Saint Laurentist sõltuvuses,“ – nii kõlab Yves Saint Laurent’i ühe skandaalseima lõhna tunnuslause. Parfüümi nimi pole alates selle ilmumisest 1977. aastal tänaseni muutunud.
Yves Saint Laurent tutvustas „Opiumit“ kui idamaist ja joovastavat lõhna, mille nootides on sandlipuu, jasmiin ja vanill. Pudel meenutas Jaapani traditsioonilist inro-karpi, mida kasutati väikeste esemete hoidmiseks. Lõhn jagas publiku kahte leeri: mõned armusid sellesse, teised olid nördinud. Kui 1970. aastatel oleks eksisteerinud „cancel culture“ oleks Saint Laurent tõenäoliselt „canceled“.
Põhjuseks oli parfüümi provokatiivne nimi. Oopium on narkootiline aine, mida on ajalooliselt toodetud idamaades, näiteks Indias ja Kagu-Aasias. Saint Laurent valis selle nime, et rõhutada lõhna idamaist päritolu ja võlu. Kuid mitte kõik ei olnud selle ideega rahul. Disainerit süüdistati narkosõltuvuse propageerimises.
Eriti tugevalt väljendas pahameelt Hiina kogukond. Hiinas keelati parfüüm ära ajalooliste assotsiatsioonide tõttu. 19. sajandil tõi Suurbritannia suurtes kogustes oopiumi Hiinasse, mis põhjustas riigis massilise sõltuvuse ja viis „Oopiumisõdadeni“. USA-s nõudsid Hiina immigrandid Saint Laurentilt avalikku vabandust ja nime muutmist. Kuid see kõik ainult suurendas huvi lõhna vastu.
Skandaalid „Opiumi“ ümber jätkusid ka hiljem. Kõige kõmulisem neist oli 2000. aasta reklaam modell Sophie Dahl’ga. Pildil lebas neiu diivanil alasti ja erootilises poosis, mis tekitas suure pahameele. Kampaania keelati mitmes riigis, kuid „Opium“ sai uue populaarsuse laine ja kinnistas end ajaloos kui kõige provokatiivsem lõhn.
