Plato’s Atlantis (Kevad-Suvi 2010) on Alexander McQueeni viimane lava kollektsioon, mis esitleti 6. oktoobril 2009 Pariisi moenädalal. See on ajalukku läinud mitte ainult disaineri viimase teosena, vaid ka revolutsioonilise hetkena moemaailmas. Esmakordselt edastati show otseülekandena internetis. Kui etenduse lõpus kõlas esimest korda Lady Gaga laul Bad Romance, varises ülekanne tohutu vaatajate hulga tõttu kokku. See esmaesitlus muutis kollektsiooni popkultuuri ikooniks, jättes moelukku sügava jälje.
Vaatleme, millise idee McQueen Plato’s Atlantisesse pani ja miks seda kollektsiooni peetakse meistriteoseks.
Platoni Atlantis
Nimi Plato’s Atlantis tähendab tõlkes „Platoni Atlantis“. See viitab Vana-Kreeka filosoofi Platoni dialoogides Timaios ja Kritias kirjeldatud müütilisele saarele. Legendi järgi oli Atlantis ideaalne riik, mille veed jumalate viha tõttu neelasid.
21. sajandi alguses said keskkonnaprobleemid üheks olulisemaks teemaks. Disainerid, nagu Vivienne Westwood, kasutasid oma etendustel keskkonnaaktivismi motiive. McQueen keskendus globaalsele soojenemisele ja jääliustike sulamisele. Inspiratsiooni ammutas ta Charles Darwini ideedest, et liigid pole staatilised, vaid arenevad, kohanedes keskkonnaga. McQueen lõi kollektsiooni, mis kujutab inimkonna võimalikku tulevikku.
See kollektsioon ennustab tulevikku, kus jääliustikud sulavad… veed tõusevad ja… elu Maal peab arenema, et taas vee all elada või hukkuda. Inimkond naaseb sinna, kust ta tuli.
Lee Alexander McQueen
Evolutsioon laval
Etendus algas intrigeeriva videoga: modell Raquel Zimmermann lebas alasti liival, ümbritsetud madudest, mis justkui muutsid teda inimesest kahepaikseks.
Modellid astusid lavale kõrgete soengutega, mis meenutasid uimi, ning näojoontega, mida oli muudetud proteeside abil. Nende rõivad jäljendasid roomajate ja mereelukate nahka. Iga väljatulekuga muutusid kuvandid üha „veealusemaks“: valgustus läks sinisemaks ja modellide välimus kahepaiksemaks. Kleidid meenutasid lõpuseid, laienevad miniseelikud sarnanesid meduusidele ning digitaalsed mustrid kujutasid madude, mereraide ja mereelukate motiivi.
Ikoonilised jalatsid
Kõige meeldejäävamaks elemendiks said jalatsid, eriti Armadillo (Vöölased) kontsakingad. Nende ekstreemne 30 cm kõrgune konts ja skulptuurne vorm, mis meenutas soomust või mereelukat, muutusid ikooniks. Need kingad ilmusid Lady Gaga muusikavideos Bad Romance, kus lauljatar esines Plato’s Atlantis kollektsiooni täielikus lava outfit’is: sädelevas kleidis, pükstes ja hõbedastes „kahepaiksetes“ Armadillo’des.
Armadillo’d loodi ainult etenduse jaoks ega olnud mõeldud masstootmiseks, kuigi mõned paarid ostsid McQueeni kõige pühendunumad kliendid.
Sama muljetavaldavad olid Alien (Tulnukas) kingad, mis ühendasid inimlikke ja mehaanilisi vorme. Need olid inspireeritud Hans Ruedi Gigeri töödest, kes oli Ridley Scotti filmi „Tulnukas“ (1979) eriefektide meeskonna liige. 3D-printmise abil valmistatud kingadel olid „tulnukalikud“ elemendid, nagu biomorfne selgroog ja kumer „sõrm“ varba kohal. Kollektsioonis Plato’s Atlantis esitleti 11 erinevat Alien-versiooni.
„Titanicu“ kingad ühendasid naha ja metallplaatide kombinatsiooni, meenutades ookeanilaevade kere. Inspiratsiooni ammutati filmist „Kiskja“ (1987), kus tehnoloogiliselt arenenud tulnukaelu oli inimesele vastandatud. See disain vastandas masina külma mõistuse looduse haprusele.
McQueeni pärand
Inspireerituna ulmest ja reaalsest ökoloogilisest ohust lõi Alexander McQueen kollektsiooni, mida kriitikud peavad tema loomingu krooniks. Plato’s Atlantis sai mitte ainult moe-, vaid ka kultuurifenomeniks, ennustades inimkonna võimalikku tulevikku.
Traagiliselt jäi see etendus disaineri viimaseks. 11. veebruaril 2010, vaid neli kuud pärast esilinastust, võttis Alexander McQueen endalt elu. Plato’s Atlantis jäi tema karjääri säravaks tipphetkeks.
