„Kas need on hääled minu peas või toimub see tõesti?” — mõtlesin ma hetkel, kui kajava sosina saatel hakkasid vilkuvast läbikäigust välja ilmuma Jean Paul Gaultier’ uuendatud moemaja esimesed look’id. Uue loovjuhi debüüdilt oodati julget ja eksperimentaalset lähenemist — ja see tõepoolest toimus. Küsimus jääb aga õhku: kas see radikaalne žest muutus sisuliseks avalduseks või jäi see provokatsiooniks provokatsiooni enda pärast?
2025. aasta kevadel, pärast viit aastat katsetusi külalisdisaineritega, teatas Jean Paul Gaultier’ moemaja oma esimese püsiva loovjuhi nimetamisest — selleks sai Hollandi disainer Duran Lantink. Moetööstus pööras talle tähelepanu juba 2020. aastate alguses, muu hulgas tänu vagina pants’idele, mis loodi Janelle Monáe’ muusikavideo jaoks juba 2018. aastal. Põhimõtteline töö taaskasutatud materjalidega ning eksperimendid inimkeha proportsioonidega tõid Lantinkile 2024. aastal LVMH Karl Lagerfeldi nimelise žürii eripreemia, kinnistades tema mainet uuendusliku disainerina.
Kuue aasta jooksul omaenda brändi kallal töötades on Lantink kujundanud äratuntava ja radikaalse visuaalse keele: deformeeritud proportsioonid, alastus, keha käsitlemine eksperimendi objektina. Ometi jäid tema debüütkollektsioonis Jean Paul Gaultier’ jaoks maja pärandist alles vaid otsesed tsitaadid — meremehetriibud, tätoveeringumotiivid ja koonusrinnahoidjad. Kõik muu — alates keha moonutavatest siluettidest kuni visuaalsete võtete endini — oli täielikult disaineri isiklik nägemus, mis mõjus moemaja pärandit varjutavana ja esteetiliselt ebaühtlasena.
„Ma tõesti tahtsin arhiive uurida, kuid otsustasin, et parem on ette kujutada, mis peitub arhiivitükkide fantaasiarikka loovmaailma taga,” jagas Duran lava taga — ja see tugevalt autorikeskne lähenemine peegeldus igas look’is.
Tundub, et selle hooaja lõputute debüütide keskel ei soovinud disainer jääda märkamatuks ning püüdis korrata võtet oma viimase kollektsiooniga isikliku brändi jaoks, mille finaallugu palja silikoonrinnaga tekitas internetis tormilise arutelu. See tal kahtlemata õnnestus. Kuid efekt saavutati võtte abil, mida on raske pidada kontseptuaalseks avalduseks — tegemist on provokatsiooniga provokatsiooni pärast. Stringid meestel, kleidid, mis vaevu midagi katavad, ja bodysuit’id detailse meessuguelundi prindiga. Disaineri sõnul inspireerisid teda Gaultier Juniori difuusne liin, kehalise vabaduse tunne ja reivide esteetika. Samas valmisrõivaste kontekstis on raske näha, kuidas need esemed oma põhifunktsiooni (keha katmist) täidavad.
Nii jääbki ebaselgeks, kellele see kollektsioon tegelikult on mõeldud: kas Jean Paul Gaultier’ pikaajalistele klientidele või Lantinki enda radikaalse esteetika austajatele. Igal juhul on huvitav näha, millised selle provokatiivse fantaasia elemendid jõuavad järgmisel kevadel butiikidesse ning milliseks kujuneb disaineri esimene couture’i-žest moemaja jaoks jaanuaris.
